Kuidas kõik alguse sai?

2003. aasta jaanuaris organiseeris MTÜ Jõgevamaa Kodukandi Ühendus Kamaris õppepäeva seltside loomise teemal. Sellel õppepäeval osales Lustiverest kaks inimest Malle Tuur ja Riina Paluoja, kuna oli tekkinud soov ka oma piirkonna külades moodustada külaselts. Mõte tekkis seetõttu, et meie kauni loodusega küla hakkas nagu rääma jääma ja mittetulundusühendustel on suured võimalused projektidest raha taotlemiseks. Otsustasime, et selts peab haarama kõigi seitsme küla (Lustivere, Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme, Neanurme, Kaliküla) elanikke.

Kohe, 2003. aasta veebruaris, asusime koostama piirkonna arengukava 2003-2008 a. Selleks kutsusime kokku 15 aktiivset inimest, kes moodustasid juhtgrupi. Nende eestvedamisel viidi läbi 3 rahvakoosolekut. Esimesel koosolekul osales 32, teisel 64 ja kolmandal 24 inimest. Juhtgrupp ise käis eraldi koos veel neli korda. Osavõtjatega tehti rühmatööd, pandi paika piirkonna tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused, arutleti piirkonna probleemide ja soovide üle ning pandi kirja visioon ning eelisarendatavad eluvaldkonnad. Pandi paika tegevus- ja ajakava ning vastutajad. Arengukava tutvustati ka Põltsamaa Vallavolikogus ning arengukava võeti vastu külakoosolekul 7.oktoobril 2003 . aastal. Suureks abiliseks oli meile tolleaegne Põltsamaa valla arendusnõunik Pille Kams. Tema selle arengukava kokku kirjutaski.

Rahvakoosolekute käigus sai küladele valitud ka külavanemad:

• Lustivere - Rein Virkunen
• Sulustvere, Kaavere - Sirje Strantsov
• Pudivere - Veera Kopplemik
• Tõrenurme - Varje Andruse
• Neanurme - Ants Reinumägi
• Kaliküla - Laili Iva

Paralleelselt arengukava koostamisega tegelesime seltsi dokumentatsiooniga. Seltsi põhikiri kinnitati 05.03.2003 a üldkoosolekul .Selts sai ametlikult Tartu Maakohtus registreeritud 22.märtsil 2003. aastal. Asutajaliikmeid oli 19 – Sirje Arro, Milvi Magus, Vadim Tihhomirov, Raivo Hagala, Rando Omler, Laili Iva, Toivo Tõnson, Malle Tuur, Varje Andruse, Svetlana Kanniste, Mai Tõnson, Merike Mets, Merle Kodusaar, Ants Reinumägi, Heiki Kikkas, Tanel Muuli, Harri Andruse, Urve Staub, Riina Paluoja. Praegu, 2006 aastal, on seltsis 43 liiget.

Juhatus on 7-liikmeline - Riina Paluoja, Vello Pelisaar, Harri Andruse, Ülle Ant, Urve Staub, Merike Mets, Ave Paluoja. Põhikirja kohaselt valitakse iga kolme aasta tagant uus juhatus.

Mis on seltsi tegevuse eesmärgid?

Seltsi tegevuse eesmärgiks on Lustivere piirkonnas külade arendamine ja säilitamine ning vaba aja veetmise tingimuste parendamine. Oma eesmärkide saavutamiseks selts:

• Loob Lustivere piirkonna elanikele võimalusi leida enesele sobivaid vaba aja veetmise viise
• Korraldab kontserdi-, teatri ja muid kultuurialaseid väljasõite, organiseerib üritusi kohapeal kui väljaspool piirkonda
• Aitab kaasa raamatukogu kui kaasaegse infokeskuse arenemisele
• Teeb tihedat kooströöd Põltsamaa Vallavalitsusega ja Põltsamaa Vallavolikogu komisjonidega külaelu igakülgseks arenemiseks
• Võtab osa kultuuri- ja spordirajatiste rajamisest ja korrashoiust
• Aitab koordineerida tööd noortega
• Organiseerib piirkonnas õppepäevi

Nende eesmärkide elluviimiseks oleme seadnud esikohale projektitöö.
Mis olulist on koos ära tehtud ehk seltsitegevuse võlud? Nende võlude vahele jäävad ka kindlasti mured ja valud, kahtlused ja kõhklused.

Midagi olulist ei tee ära ilma koostööpartneriteta.
Koostööpartnerid Lustivere Külaseltsile on:

• Põltsamaa vald - rahastab seltsi majanduskulusid ja üritusi, toetab igakülgselt
• Lustivere kultuurimaja
• Lustivere raamatukogu
• Lustivere sidepunkt
• Lustivere kauplus
• Lustivere Põhikool
• Teised valla külaseltsid
• Kõik piirkonna elanikud ja asutused

2003-nda aasta kõige suuremateks tegudeks jäid külaseltsi asutamine ja piirkonna arengukava koostamine. Sama aasta kevadel toimusid ka esimesed heakorratalgud, millest võttis osa üle 70 täiskasvanu ja lapse. Meie, seltsi asutajad, tundsime, et küla on ärganud ja ootab meilt tegusid.
2003. aasta on meelde jäänud veel kui projektideroheke aasta. Nimelt avanes SAPARDI 6 meede. Kirjutasime sinna kohe 3 projekti.- “Lustivere rahvariided”, “Lustivere piirkonna laste mänguväljak” ja “Lustivere piirkonna jõusaal”. Projektide kogumaksumus oli 316 970.- krooni. Kõik kolm ka rahastati.

2004. aasta olulisemad sündmused

1. Veebruaris oli tore koosviibimine koos teiste piirkonna külaseltsidega. Külalisi oli ka Lääne- Virumaalt. Igaüks tutvustas teistele oma töid-tegemisi, rõõme-muresid. Tundsime teiste seltside toetavat õlga.
2. Meeldejääv oli ekskursioon Lääne- Virumaale alternatiivsete tegevustega tegelevatesse taludesse- vaarika- ja jõhvikakasvatus, jaanalinnukasvatus, ravimtaimede- ja ilutaimedekasvatus.
3. Aprillis toimus koguni kaks hoogtööpäevakut. Sellel aastal toimusid heakorratalgud ka Pudiveres, Kalikülas, Sulustveres ja Tõrenurmes. Hoogtööpäevakute traditsioon jääb kestma.
4. Oktoobris toimus jalgrattamatk läbi 7 küla “Tunne oma kodukandi ajalugu”. Ajaloomälestistest rääkis ajaloolane H. Lavi. Tundsime, et selle üritusega sai külad nagu ühe mütsi alla koondatud.
5. Terve aasta sai tegeletud kolme suure SAPARDI projekti elluviimisega. Eriti põnev oli, et kust saada raha nende elluviimiseks. Olime juba täitsa lootusetus olukorras, et jäta kasvõi projektid teostamata.
   Siis saime kontakti sellise toreda sihtasutusega nagu Maaelu Edendamise Sihtasutus, kes andis meile tagatiseta laenu. Tänu neile suutsime ka kõik projektid teostada. Närve kulus küll mitusada meetrit ja halle karvugi vist tuli juurde paras ports.
   Aga halb ununeb kiiresti ja 2004. aasta detsembriks valmis meil jälle suur projekt SAPARDI meetmele 3.5.“Lustivere suvine pidude paik” maksumusega 296 923.- krooni. Ehitusprojekt nimetatud ehitisele valmis juba suvel. Samasse kirjutasime ka veel teise projekti “ Lustivere muusikariistad ja helitehnika”. Rahastati seekord üks neist so “Lustivere suvine pidude paik”. Raha laenasime jällegi Maaelu Edendamise Sihtasutuselt. Seekord ilma tagatiseta laenu ei antud ning vallavanem Toivo Tõnson pani oma maja ja maa ühise ürituse nimel panti.
6. Suvel sai teoks ka esimene kauaoodatud laste töö- ja puhkelaager. Laager sai teoks tänu valla noorsootöötajale Kätlin Kruusile, kes kirjutas ühise projekti valla külaseltsidele. Soovijaid oli laagrisse rohkem kui saime vastu võtta. Tööks oli tuulekaera korjamine OÜ Kaavere Agro põldudelt. Lastele ja kasvatajatele meeldis. Otsustati jätkata ja nii toimus laager ka 2005. aasta suvel juba rohkema arvu lastega.

2005. aasta olulisemad sündmused

1. 24.veebruaril sai teoks üks uudne üritus, millest loodame, et kujuneb traditsioon. Nimelt ühine lipuheiskamine kultuurimaja ees. Lipu heiskavad külavanemad, kes ütlevad ka kohalolijatele tervitussõnad. Seejärel suundume kultuurimaja kohvikusse, kus ootab hommikune kohvilaud. Kohvilauas koos lauldes tundsid inimesed end ühtse perena.
2. Koostöös raamatukoguga toimus kohtumisõhtu kirjanik Enn Vainoga.Tähistasime nii emakeelepäeva
3. Aprillis ja detsembris külastasime riigikoguliikme pr Margi Eina kutsel riigikogu. Rahvale meeldis. Sai ronida ka pika Hermani torni ja pidada ministritega vestlusringi.
4. Meeldejääv oli kogu pere jalgrattamatk lähiümbruskonnas. Külastasime Põltsamaa roosisaart, Kamari kaunist küla, Umbusis noorte kunstnike Kanterite pere.
5. 1.juuniks valmis Pudivere külas võrkpalliplats. Terve suve peeti seal ägedaid võrkpallilahinguid. Pudivere küla pidas suvel ka oma külapäeva. Kohal oli hulga endisi ja praegusi pudiverelasi.
6. Suursündmuseks oli jaanipäev. Toimusid küladevahelised spordivõistlused rändkarikale. Võistlusaladeks olid tõrvikutega teatejooks ja köievedu. Seekord sai rändkarika endale Pudivere küla. See võistkondade moodustamise kohustus liitis sisemiselt iga küla – oldi ju oma küla eest väljas.
7. Septembris oli hoidiste ja kokanduse päev “Ise tehtud hästi tehtud”. Selle organiseeris Mai Tõnson. Näpunäiteid jagasid kokad Merle Suurväli ja Elle Reeder. Kohalike perenaiste valmistatud hoidised ja veinid maitsesid imehästi.
8. Toimus ka esimene ajalookonverents. Terve aasta oli Lustivere mõisa ajalugu uurinud Riina Milk. Temalt oli põhiettekanne. Lustivere kultuurilugu oli uurinud Lemmi Sarv. Kaliküla ajaloost kõneles Heino Tooding. Otsustati ajalugu edasi uurida ja kunagi tulevikus Lustivere piirkonna ajaloost.väike raamatuke üllitada.
9. Kelgumäe ehitamisega hakkasime tegelema juba 2004. aastal Päris valmis sai ta aga novembris 2005. Küll lastel oli lõbu laialt. Pimedate õhtutundideni kostab sealt laste kilkeid. Need kilked teevad meele rõõmsaks ja annavad jõudu edasitegutsemiseks.
10. Muidugi ei saa mainimata jätta meie detsembrikuist “Päkapikumaad”. See üritus ühendas külaelanikke väga, sest kõik päkapikud ja ka jõuluvana olid ju oma külade inimesed. Südantsoojendavad olid laste tänulikud silmad. Otsustati, et päkapikumaa tuleb Lustiverre ka järgmistel aastatel.
11. 2005. aastal alustasime ka seltsiliikmete õnnitlemisega juubelite puhul. Seda just selleks, et inimene tunneks end teistele vajaliku ja olulisena.
12. Meie külaseltsil on ka oma võrkpallimeeskond – Sirje Arro, Anne Pern, Harri Andruse, Heiki Kikkas, Rein Virkunen, Ivar Paluoja, Ants Reinumägi. Terve aasta käivad nad harjutamas ning koos kõikidel piirkonna võistlustel.

2006. aasta

2006. aastal jätkasime juba väljakujunenud traditsioonilisi üritusi eelmistest aastatest (ühine lipuheiskamine vabariigi aastapäeval, vastlapäev, kohalik tantsupidu, heakorratalgud, naistepäev, perevõrkpallipäev, juubilaride õnnitlemine, jaanipäeval küladevahelised võistlused rändkarikale, suvine lastelaager, päkapikumaa). Koostöös raamatukoguga oli kirjanduslik õhtupoolik Anna Haava luulest. Esinemas käis Linda Olmaru.

Projektid:

• Rajatud sai rannavolle plats.
• Läbi aasta kestis projekt “Märka oma küla elu, ilu ja valu”. See oli fotokonkurss küladest, mille tulemusel valmis fotoalbum külade elust-olust ja ka puudujääkidest. Fotokonkursi lõpuüritusel oli külas loodusemees Hendrik Relve.

2007. aasta

2007. aastal jätkasime juba väljakujunenud traditsioonilisi üritusi eelmistest aastatest (ühine lipuheiskamine vabariigi aastapäeval, vastlapäev, heakorratalgud, naistepäev, perevõrkpallipäev, juubilaride õnnitlemine, jaanipäeval küladevahelised võistlused rändkarikale, suvine lastelaager, jalgrattamatk lähiümbruses – Kalana,Pajusi, päkapikumaa). Kaante vahele sai uurimustöö piirkonna hariduselust.
Avasime pargis tänavakorvpalliväljaku.
Projektid:

• Vabaõhulavale valmistasime istepingid (KOP-i projekt)
• Piirkonna seitsme küla sportlik perepäev (Hasartmängumaksu Nõukogu)
• Piirkonna seitsme küla päev – peetakse seda iga viie aasta järel (KOP-i projekt)

Tulevik

Kavatseme edukalt edasi tegutseda. Loodame, et inimesed mõistavad seltsitegevuse vajalikkust ja ühinevad meiega.
Tulevikuplaanid on seotud meie kauni mõisapargi korrastamisega, olemasolevate rajatiste hooldamise ja parendamisega ja uute huvitavate ettevõtmistega. Samuti on plaanis edendada tööd noortega.